On võimatu kuulda oma sisemist häält, kui me ei anna sellele ruumi, usaldust ja kannatlikkust, mida see väärib. Igaühes meist elab „sisemine laps“. Sinul on sisemine laps, minul on sisemine laps. Meil kõigil on. See on osa meie alateadvusest, mis on sõnumeid vastu võtnud juba enne, kui suutis toimuvat täielikult vaimselt ja emotsionaalselt töödelda. Selles on talletunud emotsioonid, mälestused ja uskumused minevikust aga ka lootused ja unistused tulevikuks. Sisemise lapse integratsioon on võimas nihe eneseselguse suunas. Silmadega vaatlemisel lõpeb kuskil füüsiline võime ära, siis tulebki lülituda ümber sisevaatlusele. Kuulates, mida sa „ei kuule“ ja vaadates mida sa „ei näe“...